Kirjanduse sihtkapitali preemiate, stipendiumide ja toetuste määramise kord

Käesolev kord on lisa „Preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmise alused, taotlemise ja taotluste menetlemise ning toetuste tagasinõudmise korrale“.

I EESMÄRGID

Kirjanduse sihtkapitali eesmärk on eesti kirjandusliku kõrgkultuuri ja kirjanduse populariseerimise edendamine. Selle nimel toetatakse:
  • algupärase ilukirjanduse, kirjanduskäsitluste, kunstiväärtusliku dokumentaalkirjanduse ja tõlkekirjanduse loomist ja väljaandmist;
  • kirjandust ja kirjanduskultuuri edendavate üksikisikute, ühingute ja asutuste ettevõtmisi;
  •  kirjanduse populariseerimist, konverentside, loengute, seminaride jt ürituste korraldamist;
  • rahvusvahelist kirjandusalast suhtlust, osalemist rahvusvahelistel konverentsidel, seminaridel ja raamatumessidel;
  • kirjanduse ja kirjanduspärandi dokumenteerimist, jäädvustamist ja tutvustamist;
  • kirjarahva mälestuse jäädvustamist.
  • Selleks jagatakse auhindu (preemiaid), stipendiume ja toetusi. 

II TOETUSED

Kirjanduse sihtkapital eraldab vastavalt oma eesmärkidele ja laekunud taotlustele projektitoetusi, loometöötoetusi, elutöötoetusi, ravimitoetusi jm toetusi. Kõiki toetusi eraldatakse neli korda aastas.

1. Projektitoetused

1.1. Projektitoetused on mõeldud kirjanduse edendamiseks, tutvustamiseks, väljaandmiseks, populariseerimiseks, kirjanduspärandi säilitamiseks, kirjandustegelaste mälestuse jäädvustamiseks oma valdkonna loovisikutele kirjandusüritustest osavõtuks jms.
1.2. Toetuste eraldamisel võetakse arvesse:
  • taotluse eesmärgi vastavust kirjanduse sihtkapitali eesmärkidele (vt eespool I. Eesmärgid);
  •  teose või ürituse kirjanduslikku väärtust;
  • panust Eesti kultuuri, nii traditsioonide jätkamise kui uuenduslikkuse seisukohalt;
  • taotleja senise tegevuse silmapaistvust;
  • taotluse selgust, läbimõeldust ja vormistuse korrektsust;
  • ettevõtmise majanduslikku läbimõeldust.
1.3. Sihtkapital ei toeta üldjuhul:
  • kordustrükkide kirjastamist
  • harrastuskirjandust
  • kommertsprojekte, ajaviitekirjanduse väljaandmist jms
  • raamatukujundamise tasustamist.
1.4. Nõuded taotlustele:
Kirjastamistaotlus peab sisaldama järgmisi osi:
  • käsikiri või väljavõte sellest
  • teose kirjeldus (žanrimääratlus, sünopsis)
  • trükise kirjeldus (sh teose maht tähemärkides või värsiridades, kavandatav tiraaž ja eeldatav hulgihind)
  • kulude-tulude eelarve
  • asjatundja soovitus
  • autori tutvustus või CV
  • andmed muude taotletud toetuste kohta
  • informatsioon selle kohta, kuidas valminud trükist (või heliplaati) hakatakse kasutama, levitama ja/või säilitama
  • tõlketeose puhul tõlkenäide ja andmed tõlkija ilmunud tööde kohta.
Ürituste puhul märgitagu taotluses:
  • ürituse toimumise aeg ja koht
  • eesmärk, kirjeldus, programm
  • eeldatav osalejaskond 
  • koostööpartnerid
  • teised toetajad
  • majutuse, rendi vms taotlemise puhul hinnapakkumised
  • ürituse kogueelarve.
1.5. Sihtkapitalil on õigus taotlus rahuldamata jätta, rahuldada täielikult või osaliselt.
1.6. Kirjanduse sihtkapital lähtub projektitoetuste eraldamisel oma tegevuspõhimõtetest, laekunud taotluste analüüsist ning jagamiseks ettenähtud raha hulgast.

2. Loometöötoetused

Kirjanduse sihtkapital määrab oma valdkonna loovisikutele loometöötoetusi.
2.1. Loometöötoetuse taotluses peavad olema välja toodud:
  • loodava teose kirjeldus
  • tõlgitava teose autor ja originaali pealkiri, ilmumiskoht- ja aasta ning maht
  • käsikirja näidis
  • kirjastuse nõusolek teos avaldada.
2.2. Kirjanduse  sihtkapital lähtub loometöötoetuste määramisel laekunud taotluste analüüsist ning jagamiseks ettenähtud raha hulgast.
2.3. Sihtkapitalil on õigus jätta taotlus rahuldamata, rahuldada täielikult või osaliselt.

3. Ühekordsed elutöötoetused

Kirjanduse sihtkapital võib toetada oma valdkonna teenekaid loovisikuid ühekordsete elutöötoetustega.
3.1. Ühekordse elutöötoetuse suuruse otsustab sihtkapitali nõukogu.
3.2. Kirjanduse sihtkapital lähtub elutöötoetuse määramisel laekunud taotluste analüüsist ning jagamiseks ettenähtud raha hulgast.

4. Regulaarsed elutöötoetused

Regulaarseid elutöötoetusi määrab sihtkapitali nõukogu eriti teenekatele kirjandustegelastele. Regulaarsete elutöötoetuste arvu ja suuruse otsustab sihtkapitali nõukogu.

5. Ravimitoetused

Kirjanduse sihtkapital lähtub ravimitoetuse määramisel laekunud taotluste analüüsist ning jagamiseks ettenähtud raha hulgast.

III STIPENDIUMID

1. Üheaastased loomingulised stipendiumid

Kirjanduse sihtkapital toetab loometööle pühendumist, see tähendab teoste kirjutamist, uurimist ja tõlkimist loominguliste stipendiumidega.
1.1. Sihtkapital määrab üheaastasi loomingulisi stipendiume kord aastas.
1.2. Kirjanduse sihtkapital on asutanud kaks kitsama suunitlusega loomingulist aastastipendiumi:
  • Gustav Suitsu stipendium kirjandusuurijaile 
  • Henno Rajandi stipendium ilukirjanduse tõlkijaile.
Neid stipendiume ei anta ühele ja samale isikule kaks aastat järjest.
1.3. Stipendiumide arvu ja suuruse otsustab sihtkapitali nõukogu. Stipendium makstakse välja võrdsetes osades kord kvartalis.
1.4. Üheaastast loomingulist stipendiumi saavad taotleda füüsilised isikud.
1.5. Vormikohane stipendiumitaotlus tuleb esitada sihtkapitalile kodulehe kaudu www.kulka.ee 20. novembriks.
1.6. Taotlus peab sisaldama:
  • viimase kahe aasta loomingulist biograafiat
  • loomingulisi eesmärke stipendiumi perioodiks
  • informatsiooni kehtivate stipendiumide kohta.
1.7. Kirjanduse sihtkapital lähtub stipendiumide määramisel laekunud taotluste analüüsist, hinnangust taotleja loomingulisele võimekusele ning jagamiseks ettenähtud raha hulgast.

IV. AUHINNAD (preemiad)  

1. Sihtkapitali aastaauhind (aastapreemia)

1.1. Kirjanduse sihtkapitali aastaauhindu määravad kirjanduse sihtkapitali nõukogu kokkukutsutud žüriid kirjanduse sihtkapitali nõukogu kehtestatud statuutide alusel. Žürii liikmed saavad eksperditasu.
1.2. Igal aastal määratakse kuni üksteist aastaauhinda eelmise kalendriaasta jooksul ilmunud parimatele teostele järgmistes valdkondades:
  • ilukirjanduslik proosa
  • luule
  • näitekirjandus
  • esseistika
  • lastekirjandus
  • eesti ilukirjanduse tõlkimine ja
  • ilukirjanduse eesti keelde tõlkimine
Lisaks antakse välja
  • vabaauhind,
  • venekeelse kirjanduse auhind, mille võib jagada kaheks
  • artikliauhind.
1.3. Aastaauhinna rahalise suuruse määrab kirjanduse sihtkapitali nõukogu.
1.4. Kirjanduse sihtkapitali nõukogu moodustab hiljemalt vastava kalendriaasta oktoobriks ühe viieliikmelise žürii proosa, luule, näitekirjanduse, esseistika ja vabaauhinna määramiseks ning neli kolmeliikmelist žüriid 1) artikliauhinna, 2) lastekirjanduse, 3) tõlkekirjanduse, 4) venekeelse kirjanduse auhinna määramiseks.
1.5. Žürii teeb otsuse 1. märtsiks ja see jõustub pärast kinnitamist kirjanduse sihtkapitali nõukogus.
1.6. Auhinnad antakse üle 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval.
 
2. Muud kirjandusauhinnad
Kirjanduse sihtkapital võib toetada asutusi ja organisatsioone kirjandusauhindade väljaandmisel vastavate taotluste alusel – näiteks Betti Alveri debüüdipreemiat, Friedebert Tuglase novelliauhinda, Juhan Liivi luuleauhinda, Paabeli Torni auhinda, kirjandusajakirjade aastapreemiaid jt. Laureaatidega sõlmitakse preemia lepingud.

V Lõppsätted 

Taotluste menetlemine, aruandlus ja toetuste tagasinõudmine on sätestatud „Preemiate, stipendiumide ja toetuste maksmise alused, taotlemise ja taotluste menetlemise ning toetuste tagasinõudmise korras“.
 
Käesolevat korda rakendatakse 1.jaanuarist 2015. 2015. aasta 20. veebruariks esitatud taotlustele rakendati kuni 31.12.2014 kehtinud stipendiumide jaotamise põhimõtetes sätestatud taotlemise tingimusi.