Rapla kultuurivedur Maili Metssalu: särin on sees!

Raplast pärit muusik ja näitleja Maili Metssalu naasis pärast Viljandis ja Tallinnas viibitud aastaid tagasi kodulinna, kus juba kolmandat aastat korraldab kultuurifestivali Särin. Vanast autobaasist loomekeskuse kujundanud kohaliku kultuuri eestvedaja, kes eelmisel aastal pälvis Raplamaa ekspertgrupi aastapreemia, tõdeb, et kuigi festivali esinejate geograafia laieneb iga aastaga, on nende hulgas alati ka Raplamaalt pärit loojaid.  

Kuidas Särin sündis?  

Ma arvan, et see oli laineharjade kokkusaamine. Olin pärast eemal oldud aastaid tagasi Raplas ja hakkasin kodulinnas koos sõpradega arendama vanast autobussibaasist kultuuriklubi BAAS. Sellega seoses tekkis tunne, et Raplas ei ole väga ammu suuremat muusikasündmust olnud ja me hakkasime seda olukorda parandama. Inimesi festivali korraldustiimi kutsudes veendusin, et vajadus selle järgi oli suur, ja esimene reaktsioon oli: „Vau, lõpuks ometi midagi sellist Raplas!“.  Nime Särin leidsin festivalile oma märkmikus leidunud mõttekillust: „Jäta meelde see tunne, kui elu on looming ja looming on särin“.

Kohe algul üritust planeerides lisasime muusikale ka teatri, mis on väga hea kombinatsioon. Esimese aasta festivalile kutsusime esinema oma andekad sõbrad ja tuttavad, kes olid Raplast välja lennanud, ja keda kodupublik nii tihti enam ei näe. Samas tahtsime ka, et meil endal korraldajatena oleks põnev ja saaksime oma silmaringi avardada. Õnneks on esinejatega lihtne, pigem tullakse väiksesse linna ja väiksele festivalile rõõmuga.

Esimesel aastal oli Rapla väga positiivselt üllatunud ja inimeste vastuvõtt festivalile väga hea. Meid tunnustati ka Aasta teo tiitliga. Nüüd on juba kolmanda aasta festival ukse ees ja särin on juba sees!

Kes sel aastal esinevad?

Oleme üles leidnud laiemale publikule juba tuntud bände, kus on Rapla inimesi või kelle juured on siin. Üks näide on Holy Motors, kes teeb Eestis oma tähelendu, kuigi nad on juba Ameerikaski tuuritanud ja Euroopa tuurile minemas. Raplast on veel pärit folkmuusik Cätlin Mägi ja reggaebänd Uus Energia. Ka 15. septembril esilinastuva legendaarse Vanamehe Multika tegijad on Raplas koolis käinud. Stand up programmis esindab Raplamaad Kait Kall.

Suurematest nimedest on festivalile tulemas juubelit tähistav Tõnis Mägi. Nooremat, kuid miks mitte ka vanemat publikut tantsitama NOËP. Juba teist aastat tulevad ka publiku lemmikud Miljardid ja Puuluup.

Filmiprogrammis teeme koostööd teise väikse festivaliga Kaader, mis näitab filmibussis noorte värsket kinoloomingut. Kirjandusprogrammis saab kuulata Mathura, Doris Kareva ja Timo Marani loomingut, ise ootan põnevusega üritust „Kirjutatud on“, kus Joonas Hellermaa ja Erki-Sven Tüür loevad ette katkendeid oma lemmikraamatuist. Saami luuletaja Niilas Holmberg toob oma loominguga kaasa põhjamaist kargust.

Mis on Särinas äratuntavalt raplalikku, mida mujalt Eestist ei leiaks?

Mulle väga meeldib see, et väiksed kohad on hakanud jõuliselt üritusi korraldama ja teevad seda mõnikord isegi ägedamalt ja paremini kui suurlinnades. Alternatiivkultuuri imbumine pisikestesse kohtadesse on tohutult vajalik. Selles mõttes me polegi midagi erilist, oleme lihtsalt väga ägedad, nagu kõik teised, kes julgevad midagi ette võtta. Oleme sellel aastal julgelt üpris suuri ampse võtnud, toonud väljapoolt esinejaid ja suuri bände. See ei tähenda, et meil oleks eelarveliselt lihtne. Meie julgus ja värskus teeb meid eriliseks.

Kui palju te kohalikku kogukonda kaasate ja kui palju ollakse huvitatud sellest, mida te BAAS-is teete?

Me ei ole väga palju oma brändi väljapoole reklaaminud, pigem jõuavad meie juurde inimesed, kes on sisuliselt huvitatud. Teeme koostööd koolidega, vaikselt kasvatame järgmist põlvkonda peale. Olen ise Vesiroosi gümnaasiumi taustaga, kuid oleme tänulikud kõigile Rapla perekondadele ja juhendajaile, kes meid on innustanud. Nüüd on meie kord jätkata ja innustada noori, kes on meist kümme aastat nooremad. Kuid meie hulgas on ka vanemaid ja generatsioonidevaheline koostöö toimib väga hästi.

Kui palju publiku hulgas on Rapla inimesi ja kui palju mujalt tulnuid?

Publiku arvu on raske ennustada. On püsikundesid, nii vanu kui noori, lastega inimesi ja neid, kes tahavad oma Rapla suguvõsaga kokku saada. Samas oli juba eelmisel aastal mujalt tulnud inimesi, isegi ekstra Peterburist on tuldud. Ma väga loodan, et nii Tallinna kui Järvamaa ja miks mitte ka Haapsalu ja Pärnu poolt tulevad inimesed leiavad meid üles.

Oleme sel aastal festivaliala laiendanud ja valmis mahutama ära 800 inimest. Eelmisel aastal oli publiku arv 500. 

Eelmisel aastal pärjati sind Raplamaa ekspertgrupi aastapreemiaga. Kuidas preemia saamine innustab?

Ma arvan, et kõik inimesed on natuke edevad ja kui keegi teeb pai, siis see on väga tore. Muidugi, need on väga aitavad. Preemiad ei ole põhjus, miks seda teha, aga kui keegi su tööd kõrvalt märkab, siis see on väga innustav ja aitab edasi ja annab jätkamiseks veel energiat juurde.

Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp on meid algusest peale toetanud. Ka Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitalilt oleme toetust saanud. Meid toetab ka Rapla vald, kui meiega kaasnevat arengupotentsiaali pole nad veel täielikult avastanud.  


Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist 

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta