Selgusid 2020. aasta arhitektuuripreemiad

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali esimehe ja žürii liikme Mait Väljase sõnul iseloomustab tänavusi Kultuurkapitali arhitektuuripreemiate nominente ja laureaate mitmekesisus ja kõrge kvaliteet erinevates arhitektuuri- ja disainivaldkondades, sõna otseses mõttes elektripostist kuni kindluseni välja.

„Üldjuhul pole probleemi ehitatud kujul hea arhitektuuri leidmisega – igal aastal valmib ikkagi vähemalt üks või lausa mitu eriti tähelepanuväärset ehitist. Sel aastal tegi heameelt tõsiasi, et silmapaistvat arhitektuuri ja linnaruumi leiab nüüdseks tõesti igast Eestimaa nurgast, mis polnud tingimata nii veel kümmekond aastat tagasi. Teisalt, väga tugev oli esindatus erinevate tegevuspreemiate osas ehk siis need inimesed ja projektid, tänu kellele-millele on võimalik mõista ja mõtestada arhitektuuri ja laiemalt inimloodud keskkonda nii ajaloolises, kaasaegses kui ka tulevikuperspektiivis. Ehk kokkuvõtvalt – ainult Tallinn pole Eesti, ja ainult majad pole arhitektuur,“ selgitas Väljas.

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali žüriisse kuulusid veel sihtkapitali liikmetest tootedisainer Merike Rehepapp ja arhitekt Koit Ojaliiv ning külalisekspertidena sisearhitekt Maarja Valk-Falk, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg, arhitektuuriajaloolane Liina Jänes ja arhitekt Emil Urbel.

Kultuurkapitali peapreemia arhitektuuri valdkonnas 

Arhitektuur: Markus Kaasik, Kerstin Kivila, Mihkel Meriste, Gert Guriev, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid),
Sisearhitektuur: Kadi Karmann, Mari Põld, Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (T43 Sisearhitektid),
Maastikuarhitektuur: Edgar Kaare, Priit Paalo, Laura Männamaa (TajuRuum) 

Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse ja Tartu Ülikooli Narva kolledži ühine õppe- ja majutushoone on puitarhitektuuri maamärk – Eesti suurim avalik puithoone, mis teenib mitmeid eesmärke. Kadetid, tudengid ja sisejulgeoleku ametnikud said praktikabaasi ja majutushoone, laiemalt aga sai Narva linn juurde kvaliteetse avaliku ruumi ning lõpuks ka kaasaegse ujula. Narvat külastades mõjub hoone oma positiivse totaalsusega ootamatult. „Rangete turvanõuetega rajatis on maastikuarhitektuursete võtetega märkamatult sulatatud olemasolevasse keskkonda. Valminud on väga terviklik lahendus. Kindlasti on sama oluline selle hoone sümboolne tähendus – Eesti riigi kohalolu Narvas märgib hea arhitektuur,“ kommenteeris žürii peapreemiat.

Foto: Tõnu Tunnel

Disainialase tegevuse preemia – Avaliku sektori innovatsioonitiim

Daniel Kotsjuba, Helelyn Tammsaar, Merilin Truuväärt

Kaks aastat tagasi Riigikantselei juurde loodud innovatsioonitiimi ülesanne on muuta Eesti avalikke teenuseid kasutajasõbralikumaks ja inimkesksemaks ning aidata kujundada lahendusi konkreetsetele probleemidele. Innovatsioonitiimi toimetamiste juures tõstis žürii esile nende tegevuse laiaulatuslikku mõju ühiskonnale. Erinevalt traditsioonilisest disainipraktikast, mis pakub valmislahendusi tellijale ja kasutajale, otsivad nemad lahendusi mitmete osapooltega käsikäes, ise neid samal ajal treenides ja koolitades. „Alustanud koostööd kuue ministeeriumiga, on Innotiimiga tänaseks ühinemas kõik üksteist Eesti ministeeriumit. Kas see ei ole edu!“ märkis žürii.

Foto: Renee Altrov

Maastikuarhitektuuri preemia – Elva uus linnakeskus

Ülle Maiste (AT HOME), Diana Taalfeld (NU Arhitektuur), Anne Saarniit (ubin pluss), Roomet Helbre ja Taavi Kuningas (TEMPT)

Žürii leidis, et Elva uus promenaad ja peatänav on üks paremini õnnestunud EV 100 raames valminud väikelinnakeskusi, mis sulandub linnakangasse, arvestab olemasolevaga, tõstab esile maastiku parimad omadused ja annab need linlaste kasutusse. Väikeste, aga täpsete väikelinna miljöösse sobivate sekkumistega on linnaruumi parandatud nii, et see on nüüd selgem, funktsionaalsem ja arusaadavam. Uus lahendus kandub mööda linna peatänavat raudteejaamani ja parandab kõikehõlmavalt sidusust. Kõigil Eesti väikelinnadel pole küll võimalik uhkeldada oma järvega, aga Elva uuenenud linnaruum tõesti töötab ja inimesed on selle omaks võtnud. „Elvat elavdav linnamaastik seob oskuslikult ja inimmõõtmeliselt kokku väikelinna peatänava ja järveäärse keskväljaku,“ toonitas žürii.

Foto: Raganar Vutt

Näitusepreemia – Näitus „Betoonist võlutud. Ehitusinsener August Komendant“

kuraator: Carl-Dag Lige
ruumiline kujundus: Tomomi Hayashi ja Andrea Ainjärv (HGA)
graafiline disain: Marje Eelma (Tuumik Stuudio)

August Komendant on Eesti arhitektuuri- ja inseneeriaajaloos vast ainuke rahvusvaheline staar – väga andekas ja võimekas insener, kellega koostöös on sündinud mitmed 20. sajandi hilismodernistliku arhitektuuri tippteosed: Louis Kahni kavandatud Kimbelli kunstimuuseum, Salki instituut ja Richardsi laborid või Moshe Safdie legoklotsilik kortermaja Habitat 67 Montreali Expol. „Kuraatori põhjaliku, mitmeaastase rahvusvahelise uurimistöö tulemusena sündis näitus, mis tõi esile ehitusinseneeria suurkuju August Komendandi seni vähetuntud rolli Eesti ja maailma 20. sajandi arhitektuuriloos,“ märkis žürii. Esitatud unikaalset materjali toetas esteetiliselt väljapeetud näitusekujundus.

Foto: Marje Eelma

Rekonstrueerimise preemia – Narva linnuse konvendihoone rekonstrueerimine

Kalle Vellevoog (JVR), Tiiu Truus (Stuudio Truus)
projekti meeskond: Andrus Andrejev, Martin Prommik, Lidia Zarudnaya ja Annika Liivo

Narva linnuse ida- ja lõunatiiva rekonstruktsioon on märgiline sõdades tugevalt kannatada saanud mälestise puhul, mida on aastakümneid restaureeritud. Kalle Vellevoogi ja Tiiu Truusi kavandatu on 21. sajandi vääriline. Uus eristub selgelt, lisatud osad on kaasaegsed, kavandatud heal professionaalsel tasemel, tasakaalukad ja lugupidavad olnu suhtes. Ümberehituste tulemusena on linnus muutunud külastajale „loetavaks“, hoone on diskreetselt varustatud tänapäevase tehnoloogiaga ning esile on toodud linnuse kujunemislugu oma eheduses ja mitmetahulisuses. Žürii hindas kõrgelt varasemate, 1970.–1980. aastate restaureerimiskihistuste säilitamist ja eksponeerimist, on ju needki juba osa ajaloost.

Foto: Kalle Veesaar 

Tegevuspreemia – Valga linnaarhitekt Jiří Tintěra

Haruldane linnaarhitekt, kellel on missioon ja visioon. Kes teeb ilmselgelt palju rohkem, kui otsesed tööülesanded ette näevad ja tööpäevas on tunde. Tänu Jiři tegevusele on Valga arhitektuuri- ja linnaehituslikud küsimused olnud rohkem pildil kui nii mõnegi oluliselt suurema linna teemad. 2019. aasta lõpul kaitstud doktoritöös vaatab Jiři kahanevate linnade temaatikale laiemalt. Sama teemaga tegeleb ta Eesti näituse kaaskuraatorina 2021. aastal toimuval Veneetsia arhitektuuribiennaalil. Ta on väekas Valga linnaarhitekt, kelle pühendunud tegutsemine on toonud uue hingamise kohalikku linnaruumi ja tõmmanud laiemalt tähelepanu kahanevatele linnadele. 

Foto: Kaupo Kikkas    

Arhitektuuriaastat kokkuvõtval auhinnatseremoonial kuulutasid aastapreemiate laureaadid välja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ning Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit. Ruumipublikatsiooni aastapreemiad andsid välja arhitektuuriajakiri Maja ja kultuurileht Sirp. Kõikide laureaatide nimed leiab siit: arhitektuuripreemiad.ee