Selgusid kirjanduse sihtkapitali aastaauhind 2016 nominendid


Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2016. aasta  aastaauhindade põhižürii koosseisus Berk Vaher (esimees), Doris Kareva, Heli Allik, Kadri Tüür ja Paavo Matsin valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

PROOSA
• Mait Vaik „Meeleparanduseta“
• Maarja Kangro „Klaaslaps“
• Meelis Friedenthal „Inglite keel“
• Mehis Heinsaar „Unistuste tappev kasvamine“
• Maimu Berg „Hitler Mustjalas“
• Nikolai Baturin „Mongolite unenäoline invasioon Euroopasse“

LUULE
• Jüri Kolk „Igapidi üks õnn ja rõõm“
• Silvia Urgas „Siht/koht“
• Marko Kompus „Laboratoorium. 44 luuletust“
• Kaur Riismaa „Soekülm“
• Elo Viiding „Teadvuselooja“
• Vladislav Koržets „Laulud või nii“

ESSEISTIKA
• Hasso Krull „Mõistatuse sild“
• Tiit Hennoste „Eesti kirjanduslik avangard 20. sajandi algul. Hüpped modernismi poole I“
• Maarja Vaino „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika“
• Leo Luks „40 kiri“
• Janika Kronberg „Hästi valitud sõbrad“
• Aado Lintrop „Loomisaja laulud. Uurimusi eesti rahvalaulust“

VABAAUHIND
• Thomas Salumets „Kujuneda sunnita: mõtestades Jaan Kaplinskit“
• Lauri Sommer „Lugusid lõunast“
• Tõnis Tootsen „Esimene päev“
• HAPKOMAH „Kuidas minust sai HAPKOMAH“
• Cornelius Hasselblatt „Eesti kirjanduse ajalugu“ ja „Ma armastasin eestlast“
• I. V. „Aedniku päevik“

NÄITEKIRJANDUS
• Eero Epner „Rasmus Kaljujärv: 30 aastat laval“
• Tõnu Õnnepalu „Mäed“
• Paul-Eerik Rummo „Taevast sajab kõikseaeg kive“
• Ivar Põllu „Baskin, ehk nalja põhivormid“
• Urmas Lennuk „Paljasjalgne Debora“

Tõlkekirjanduse žürii koosseisus Toomas Kall (esimees), Kai Aareleid ja Lauri Eesmaa valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

ILUKIRJADUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE
• Heli Allik – Mathias Énard „Varaste tänav“ (tõlge prantsuse keelest)
• Riina Jesmin – Norman Manea „Huligaani tagasitulek“; Mateiu I. Caragiale „Curtea-Veche kuningad“ (tõlked rumeenia keelest)
• Virve Krimm – Fjodor Dostojevski „Vennad Karamazovid“, I ja II (tõlge vene keelest)
• Ene Mäe – Kim Leine „Igaviku fjordi prohvetid“ (tõlge taani keelest)
• Tiina Randus – Kurt Vonnegut „Isemängiv klaver“ (tõlge inglise keelest)
• Sigrid Tooming – Karl-Ove Knausgård „Minu võitlus“ I ja II; Niels Fredrik Dahl „Eelmisel suvel“ (tõlked norra keelest)

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE
• Birgita Bonde Hansen – Jaan Krossi romaani „Paigallend“/„Svirreflugt“ tõlge taani keelde
• Antoine Chalvin – Mehis Heinsaare jutukogu „Mees, kes ei teinud mitte midagi“/„L’homme qui ne faisait rien“ ning Jaan Kaplinski luulekogu „Raske on kergeks saada“/„Difficile de devenir léger“ ja Doris Kareva luulekogu „Aja kuju“/„La forme du temps“ tõlked prantsuse keelde
• Irja Grönholm – A. H. Tammsaare romaani „Elu ja armastus“/„Das Leben und die Liebe“ tõlge saksa keelde
• Merike Lepasaar Beecher – Jaan Krossi romaani „Kolme katku vahel“ I/„The Ropewalker. Between Three Plagues“ I tõlge inglise keeld
• Anna Michalczuk – Jaan Kaplinski mälestusteraamatu „Isale“/„Ojcu“ tõlge poola keelde
• Øyvind Rangøy – Meelis Friedenthali romaani „Mesilased“/„Biene“ tõlge norra keelde

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna žürii koosseisus: Märt Väljataga (esimees), Anne Lange ja Tõnu Tannberg valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

• Marek Laane - Lindsey Hughes „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917” (Äripäev)
• Mirjam Lepikult - Marc Jimenez „Mis on esteetika?” (TLÜ Kirjastus)
• Margus Ott - Baruch Spinoza „Eetika” (Ilmamaa)
• Triinu Pakk - Edward Gibbon „Rooma impeeriumi allakäigu ja languse ajalugu.” I–II (EKSA)
• Heete Sahkai - Giuliano Procacci „Itaallaste ajalugu” I–II (TLÜ Kirjastus)
• Kai Tafenau - Martin Opitz „Raamat saksa luulekunstist” (TLÜ Kirjastus)

LASTEKIRJANDUS
Lastekirjanduse žürii koosseisus Jaanika Palm (esimees), Mari Klein ja Jaanus Kõuts, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

• Kätlin Kaldmaa - "Halb tüdruk on jumala hea olla"
• Triinu Laan - "Vana katkine kass. Vana katskinõ kass"
• Kadri Lepp - "Poiss, kes tahtis põgeneda"
• Aino Pervik - "Hädaoru kuningas"
• Priit Põhjala - "Mu vanaisa on murdvaras!"
• Reeli Reinaus - "Kuidas mu isa endale uue naise sai"

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Olesja Rotar (esimees), Artemiy Troitskiy ja Juku-Kalle Raid, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed või tegevused:

• Aurika Meimre - «А. Чернявский и его роман „Семь лун блаженной Бригитты“. Комментарий»
• Andrei Ivanov - «Аргонавт»
• Leonid Mihhailov - «Поселения Понаровья»/ „Narva jõe asulad“
• Nikolai Ivanov - «Детство, которого не было»
• Galina Balašova - pikaajalise töö eest Eesti kunstnike loomingu tutvustamisel laiemale publikule
• Ljudmilla Kazarjan - pikaajalise töö eest kirjanduse valdkonnas - Maastiku luulefestivali (Ландшафтный фестиваль поэзии) korraldamise eest

ARTIKLIAUHIND
Artikliauhinna žürii koosseisus Ene-Reet Soovik (esimees), Katre Talviste ja Jaanus Vaiksoo, valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid:

• Tanar Kirs - Juhan Liivi kaanon (Looming 2016, nr 2)
• Hasso Krull - Redel varemete kohal. Ene Mihkelsoni allegooriline poeetika
(järelsõna Ene Mihkelsoni luulekogule "Kõik redelid on tagurpidi)
• Indrek Ojam, Jaak Tomberg - Stseenilise oleviku mõjujõust kirjandusliku
realismi esteetikas (Keel ja Kirjandus 2016, nr 4)
• Aare Pilv - Kokkuastumine. Märkmeid ühe luuletuse 90. trükisünnipäeva
puhul (Looming 2016, nr 2)
• Kristiina Ross - Eesti filoloogia sünd ja kirikulaulude tõlked (Keel ja
Kirjandus 2016, nr 8-9)
• Riho Saard - Kiriku, usu ja ateismi küsimus Eduard Vilde elus (Looming
2016, nr 6).

Aastaauhindade laureaadid kuulutatakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil 2017.