Suve lugemissoovitused

Käes on puhkuste aeg ja nüüd saab rahulikult raamatuid lugeda. Hea on meenutada, mis on sel aastal Kultuurkapitali klassikalise ilukirjanduse tõlkeprogrammi Hieronymuse sarjas ilmunud ja jagada lugemissoovitusi:


„Nobeli auhinna laureaadi Henrik Pontoppidani suurromaan „Per Õnneseen“ algab 19. sajandi keskpaigas, kui Taani sumbunud kaubalinnas sünnib range kirikuõpetaja perre poisslaps, kes ei taha käia talle ette määratud teed. Per tahab kopitanud kiriklast välja murda, tahab isa vastu mässates minna Kopenhaagenisse inseneriks õppima ja õnne otsima, tahab saada moodsa aja kangelaseks. Ees ootab tormiline ja muutustetuuline pealinn ning rännud Euroopas. Kas aga ainuüksi võidutahtest piisab? Ja mis on see õnn, mis ees peaks ootama?“ 

Henrik Pontoppidan (1857–1943) oli taani kirjanik, kes pälvis 1917. aastal Nobeli kirjandusauhinna.

 

"USA" triloogia näol, mille omavahel seotud osad kannavad pealkirju "42. laiuskraad", "1919" ja "Suured rahad", on John Dos Passos kirjutanud paljude hinnangul kõigi aegade suurima Ameerika romaani. 

"USA" triloogias kujutatakse kaheteistkümne peategelase kaudu Ameerika Ühendriikide poliitilise ja ühiskondliku elu tähtsamaid sfääre ajavahemikul 1900-1930, töölisliikumist, äritegevust, meremeheelu, ameeriklaste osalust I maailmasõjas, sõjajärgse põlvkonna ummikseisu, Hollywoodi esiletõusu, suurt depressiooni jne.

John Dos Passos (1896–1970) on Ameerika modernismi ja nn kadunud sugupõlve tähtsamaid autoreid.

Eelmise aasta lõpus andis Kirjastus Ilmamaa sarjas Hieronymus välja teose "Naised, šaakalid ja muud inimloomad", kuhu orientalist Martti Kalda on koondanud 70 Vana-India muinasjuttu kuuest India suurimast muinasjutukogust.  "Need kuus muinasjutukogumikku pärinevad ajavahemikust 3. kuni 13. sajandini. Indias räägitakse hindude keskajast, mis oli enne moslemite saabumist ja moslemite võimu kehtestamist. Lood annavad ülevaate sellest, mis toimus kristusejärgsel ajastul enne moslemite sissetungi Vana-Indias, otseselt ei saa öelda, kas põhjas või lõunas, vaid laiemalt kogu Indias toimub see tegevus", selgitas Martti Kalda.


Aasta lõpus jõudis lugejateni veel ka Poola kirjaniku Witold Gombrowiczi teos "Ferdydurke“. "Ferdydurke" peategelane, kolmekümneaastane Jozio Kowalski tehakse vägisi koolipoisiks ning ta liigub läbi kooli, kostikoha ja maamõisa nagu Dante "Jumaliku komöödia" peategelane läbi põrgu, purgatooriumi ja paradiisi. "Ferdydurke" keskmes on inimese vormimise küsimus. Gombrowicz mitte üksnes ei märganud, et inimese elu on pidev võitlus loomaks omaenda vormi ja kaitsmaks end võõra vormi eest, vaid pani ka tähele, et vorm loob inimest samal määral kui inimene vormi; Gombrowicz on nimetanud seda protsessi "larhvi ette tegemiseks". 1937. aastal ilmunud "Ferdydurke" on Euroopa modernismi tähtteos – irooniline, satiiriline ja groteskne.

Witold Gombrowicz (1904–1969) on Poola kirjanduse suurkuju, eneseiroonilise ja modernse Poola vaimu kvintessents.


Head lugemist!

Tõlkeprogramm Hieronymus on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni ja Eesti Kultuurkapital algatus koostöös erakapitaliga. Selle eesmärk on toetada klassikalise ilukirjanduse tõlkimist eesti keelde. “Klassika" all peab tõlkeprogrammi komisjon silmas esmajoones vanemat püsiväärtuslikku kirjandust.