Alanud on taotluste vastuvõtt 2024. a II jaotusesse.Taotluse esitamise
viimane päev on 20. mai. Alustage taotluse koostamisega varakult ja tutvuge raha jagamise korraga.
Alates mai jaotusest hakkab
Kultuurkapital maksma loometöötoetuse asemel loometöötasu, millega kaasnevad
sotsiaalsed tagatised nagu ravikindlustus, töötuskindlustus ja maksed
pensionisammastesse.
Seoses Eesti Kultuurkapitali seadusemuudatusega kutsume taotlejaid
osalema
teabepäevalneljapäeval, 25. aprillil kell 15-17.
Teabepäev toimub veebis, Zoomi vahendusel. Osalemiseks palume eelnevalt registreerudahiljemalt 24. aprilliks siin. Sündmuse kutse
saadetakse teile ankeedile sisestatud e-posti aadressile.
Infopäeva teemad:
ülevaade seadusemuudatusest, mis toob
kaasa loometöötasu ja kaotab ära loometöötoetuse
loometöötasu maksmise eesmärk
muudatustest raha jagamise kordades
lepingu sõlmimisest
loometöötasu väljamaksmisest
taotluste ja aruannete vormistamisest
Seadusemuudatus ei too
kaasa muutusi projektitoetuse või stipendiumi taotlemisel.
Muudatused Kultuukapitali raha
jagamise kordades viiakse sisse aprillis.
Loometöötasu taotlusi saab
esitada e-kulkas alates 2. maist.
Täna läbis Riigikogu kolmanda lugemise Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu muutmise seadus. Sellega hakkab Kultuurkapital maksma loometöötoetuse asemel loometöötasu, millega kaasnevad sotsiaalsed tagatised nagu ravikindlustus, töötuskindlustus ja maksed pensionisammastesse.
9. veebruaril anti Noblessneri valukoja Nobeli saalis
pidulikult üle Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning
kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali
aastapreemiad.
9. veebruaril kell 18
antakse Nobelessneri valukoja Nobeli saalis pidulikult üle Kultuurkapitali
2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti,
audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitalide aastapreemiad.
Gala otseülekannet näeb kultuur.err.ee portaalis ja seejärel kell 20.00 ETV2s.
Reedel, 8. detsembril jagati Lillepaviljonis pidulikul
auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid
arhitektuuritegusid ja -tegijaid.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 14 laureaati – Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid.
Preemiakandidaadiks
sai esitada objekte, mis valmisid perioodil 21.08.2022–20.08.2023, samuti
pikemaaegseid tegevusi ja silmapaistnud isikuid.
Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri
sihtkapitalandis välja neli preemiat:
Arhitektuur: Margit
Argus, Eliise Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA); Birte Böer.
Sisearhitektuur: Margit Argus, Elo Liina Kaivo (studio ARGUS), Margit Aule
(LUMIA). Konsultant: Artur Ümar. Arhitektuur (konvendihoone müürid ja katus):
Ülo Mahoni, Andrus Rehemaa (ARC Projekt). Maastikuarhitektuur: Margit Argus, Eliise
Harjak (studio ARGUS), Margit Aule (LUMIA); Sulev Nurme (AB Artes Terrae);
Britt Mäekuusk (Projektibüroo).
Kui arhitektid tööga alustasid, olid
hoonetest järel ainult varisemisohtlikud müürid, aga nüüdseks on piirkonna auks
ja uhkuseks oleva pärandiobjekti väärikus taastatud ning võimalik jätkata lossi
loo jutustamist tulevastele põlvkondadele. Rekonstrueerimisel
osutus väljakutseks, kuidas lisada uut, mis looks sümboolse silla mineviku ja
tänapäeva vahel. Žürii sõnul on põnev näha, kuidas Põltsamaa lossi
rekonstrueerimisprojekti puhul toimivad geniaalselt lahendused, mis mõnes muus
olukorras kalduksid pigem küsitavuse poole. Siin on tasakaalus toorus ja
peenekoelisus. Standardseid ootusi nihestavad taaskasutus ja (näiline?)
ajutisus, millega pääseb ruumis esile teatud mõttes isegi radikaalne esteetika.
Foto: Tõnu Tunnel
Arhitektuuripreemia pälvisTallinna
Pelgulinna Riigigümnaasium. Arhitektuur: Ott Alver, Alvin Järving, Mari Rass,
Kaire Koidu, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg, Lisett Eist, Karoliine Kuus
(Arhitekt Must). Sisearhitektuur: Tarmo Piirmets, Anni Leo (Pink).
Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talvistu, Juhan
Teppart, Karin Bachmann, Katariina Lepiku (Kino maastikuarhitektid).
Pelgulinna riigigümnaasiumi hoone on näide
sellest, kuidas puit on suurepärane materjal, et luua õppimist ja arengut
toetavat keskkonda. Pelgulinna koolimajast on puidust koguni 85%. Avaliku
hoonena näitab see eeskuju ja julgustab ka teisi arendajaid ja arhitekte
kasutama puitu mastaapsete hoonete juures. Pelgulinna riigigümnaasium loob suurepärased
tingimused õpilastele ja õpetajatele ning heas mõttes iseseisva arhitektuurse
kvaliteedi, mille mõjus arhitektoonika kujundab ka ümbritsevat ala.
Foto: Tõnu Tunnel
Tegevuspreemia pälvisToomas Paaver, kes on arhitektina tegutsenud kohtades, kuhu teised ametikaaslased
pole väga tahtnud minna, ja teemadega, mis jäävad kuhugi taustale: teinud
siseministeeriumis üleriigilist planeeringut, olnud linnaarhitekt, koostanud
uuringuid, õppematerjale, võistlustele lähteülesandeid, viinud end kurssi
õigusloomega, esindanud kodanikuühenduste häält arvukates planeerimise
vägikaikavedudes. Tema tegevus on suunanud veel sündimata ruumi. Paaveri
tegevuse jäljed on olemas mitmel pool ehitatud ruumis, kus seda aimatagi ei
oskaks. Näiteks arhitektid õpivad endisesse sukavabrikusse rajatud EKA
uues hoones, mille ruumilahendus baseerus tema 2014. aastal koostatud
võistlusülesandel ning juba kümmekond aastat on suurema osa
arhitektuurivõistluste aluseks paljuski tema struktuuri ja sõnastuste
põhjal tehtud Eesti arhitektuurivõistluste juhend.
Arhitektuurialase tegevuspreemia laureaat Toomas Paaver on, võiks öelda,
lausa omaette suurus Eesti arhitektuuris – teist sellise missioonitundega
avalikkuse huvides ja avaliku sektori vaatest arhitektuuri mitte ainult
mõtestavat, vaid ka selle positsioonilt praktiseerivat arhitekti meil praegu ei
ole.
Foto: Piia Ruber
Näitusepreemia pälvis näitus “Prognoos
ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”.
Kuraatorid: Andres Kurg, Mari Laanemets. Näituse kujundus: Kaisa Sööt. Graafiline disain: Indrek Sirkel. Koordinaator: Triin Ojari. Kuraatorite assistent: Kristina Papstel. Assistendid Prahas: Irena Lehkoživová, Míša Janečková. Assistent Budapestis: Andi Soós. Tõlked: Kristina Papstel, Maria-Cristina Morandi, Tereza Pálková Näituse ehitus: Johannes Säre, Dénes Farkas, Mihkel Säre, Hans-Otto Ojaste, Johannes Luik (Dream Team). Näitus valmis koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, selle ettevalmistust rahastas Eesti Teadusagentuur, grant PRG530. Näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis 20.01.–30.04.2023.
Uurimuslikul näitusel „Prognoos ja
fantaasia" sai kogeda teravaid momente ja intellektuaalset sügavust.
Näitus keskendus Ida-Euroopa kontseptuaalsele arhitektuurile ning tõi selle
kokku valitud paralleelidega läänest, esitades seeläbi uue tõlgenduse nn
postmodernsest pöördest arhitektuuris 1960.–1980. aastatel. Külma sõja aegne
võidujooks teaduse ja tehnika vallas kujundas nii ida- kui läänemaailmas uut
laadi ettekujutuse tulevikust, mis pidi olema kaasajast radikaalselt erinev.
Mudeldati erinevaid stsenaariume sellest, mis tulemas on. Paradoksaalsel kombel
aga näitavad minevikus tehtud prognoosid mitte niivõrd seda, mis saabub, kui
oma ajahetke intellektuaalseid ja kujutluslikke raame.
Foto: Evert Palmets
Eesti
Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali žüriisse kuulusid arhitektid Emil
Urbel ja Kai Süda, disainerid Eva Liisa Kubinyi, Marit Ilison ja Kristjan
Mändmaa ning arhitektuuriteadlane Epp Lankots ja arhitektuuriajaloolane Mait
Väljas.
Eesti
Kultuurkapitali, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Sisearhitektide Liidu ja
Eesti Maastikuarhitektide Liidu preemiate nominentide ja laureaatidega on
võimalik tutvuda Eesti
arhitektuuripreemiate veebilehel.