Kultuurkapitali eristipendium muusikavaldkonnas

Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esimees Marje Lohuaru vastas Sirbi küsimustele., küsitles Maria Mõlder , Sirbi  muusikatoimetaja.

Kultuurkapital ootab hiljemalt 30. aprillil ka muusikavaldkonnas tegutsevatelt era- ja juriidilistelt isikutelt ettepanekuid eristipendiumi eraldamiseks. Kultuurkapital on eriolukorras muutnud raha jagamise põhimõtteid ja loonud eristipendiumi, et valdkondi paremini aidata. Helikunsti sihtkapitali nõukogu esimees Marje Lohuaru räägib muudatustest muusikavaldkonna vaatenurgast.

Milliste meetmetega muusikavaldkonnas tegutsejaid abistatakse?
Seaduse järgi peab kultuurkapital toetama loomeinimesi ja kogu valdkonda. Kultuurkapital saab väga kiiresti ja paindlikult olukordadele reageerida. Kuna praegu on eriolukord, siis asusime otsekohe mõtlema, kuidas kultuurivaldkonda aidata, eeskätt muidugi helikunsti.
Juba koosolekul, kus jaotasime 20. veebruari taotlusvooru vahendeid, jätsime väikese reservi. Nägime ette, et olukord on muutlik, kultuurkapitali tulud võivad väheneda ja seetõttu on kasulik hoida reservi, et saaksime toetada nii kuidas vaja.

Otsustasime teha oma korras muudatusettepaneku: tulime kultuurkapitali nõukogus välja ideega, et saaksime ka taotlusvoorude vahel anda erialastipendiumi, mis on meil tavalises jaotusvoorus olemas.
Samuti soovisime algatada ravimitoetuse, mida võib vaja minna taotlusvoorude vahel. Kultuurkapitalil on muidu neli taotlusvooru tähtaega: veebruaris, mais, augustis ja novembris. Loomulikult, kuna taotlusi tuleb väga palju - eelmine kord oli meil üle kuuesaja taotluse -, siis menetlemine ja tulemusteni jõudmine võtab palju aega. Aga muusikud vajavad abi kohe praegu. Kui valmistame ette kontserti ja kaks päeva enne öeldakse, et kontserti ei toimu, siis panustamine ning sellega kaasnev moraalne ja emotsionaalne kahju on ikkagi väga suur. Siin peab kultuurkapital aitama.
Kõigi sihtkapitalide nõukogude ettepanekud kinnitas suur kultuurkapitali nõukogu. Mõni teine sihtkapital mõtles samuti eriolukorra lahendamisele ja nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et meil on kultuurkapitali nõukogu eristipendium, mis laieneb kõikidele kultuurkapitali sihtkapitalidele ja ka maakondlikele sihtkapitalidele. See annab kõigile võimaluse oma vara üle vaadata: mis on vajalik, mis ei ole, kui palju saame toetada.

Eristipendiumi raha tuleb sihtkapitali enda vahenditest. Kõik sihtkapitalid saavad eraldada kuni 2000 eurot taotleja kohta ja maakondlikud sihtkapitalid kuni 500 eurot. Et täpsustada kõiki administratiivseid protseduure, on vaja teada, et see ei ole taotlusvoor. Taotlusvoorud toimuvad ikkagi neli korda aastas, aga see on ettepanek stipendiumiks, mis tähendab, et seda ei vormistata tavalises  e-kulka keskkonnas. Ettepanekuid saab esitada kulka veebisaidil oleva lingi kaudu kuni 30. aprillini. Praegu. See tuleb väga lihtne ettepanek, kuni kümme lauset teksti: kes on see isik ja milline on tema olukord. Küsida saavad kultuurkapitali tegevusvaldkonnaga seotud juriidilised ja füüsilised isikud, sealhulgas abivajajad ise. Hea on teada, et see stipendium ei vaja aruandlust. See on eriolukorraaegne abi.

Kes sobivad eristipendiumi küsima?
Kulka veebisaidil on erialastipendiumi kirjeldus tavaolukorras. (Helikunsti sihtkapital toetab erialastipendiumi eraldamisega aktiivselt tegutsevaid loomeinimesi, muusikateadlasi, muusikaprodutsente / kunstilisi juhte, kriitikuid, pedagooge jt valdkonna ning rahvusvahelise koostöö edendajaid. - toim). Valisime eristipendiumi aluseks erialastipendiumi just sellepärast, et see katab muusikavaldkonna paljusid sektoreid, hõlmates mitmesuguseid loovisikuid ja korraldajaid, kellel on töö ära langenud. Muidugi on selge, et kõiki ei saa aidata, kuna küsijaid on väga palju, aga loodan, et arvestatavat kogust abivajajaid saame ikkagi aidata. Kontserdikorraldajad on väga suurtes raskustes, väikesed kontserdikorraldajad on eriti suurtes raskustes, kuna kontserdid jäävad ära.

Milline peaks olema eristipendiumi küsija põhjendus?
See kiri tuleb lühike ja taotleja kirjeldab praegust olukorda, kuhu ta on jõudnud. Küsija ei kirjelda seda, mis tal on plaanis, vaid seda, mis on juhtunud ja mis oli plaanitud, millised on tema kahjud sellega seoses. Toon näiteks interpreedi, kellel oli kontsert tulekul, aga jäi ära, ometi oli ta arvestanud selle sissetulekuga.
Üks asi on puhtalt rahaline toetus, mis on ilmselgelt vajalik, aga sel stipendiumil on ka moraalne, emotsionaalne otstarve - et keegi mõtleb selle inimese peale ja ta ei ole üksi. Meie valdkonnas toetab see väga.

Kujutan ette, et toetusest on seetõttu moraalselt väga raske ilma jääda. Mida ilmajääjatele öelda?
Õigus. See päädib lõpuks ikkagi sihtkapitali nõukogu konsensusliku otsusega: keda me peame kõige-kõige hädalisemaks ja vajalikumaks. Teine asi on veel see, et me ei tea, millal eriolukord lõpeb. See on eristipendium eriolukorraks.
Aga 20. mail on juba järgmine taotlusvoor. Kusjuures tegime kultuurkapitali nõukogule veel ühe ettepaneku: 1500 euro suurusi kvartalistipendiume võisime seni välja anda kuni kümme, aga nüüd võtsime limiidi maha. Ka sealt saame valdkonda toetada. Meil tuleb „Ela ja sära“ kaks stipendiumi, mis on loovisikule suur tugi. Siis tuleb poolaasta stipendium, mis on 4000 eurot ja mida saame ka kuni kümme välja anda. Ja loomulikult on interpreeditoetused. Need kõik on praegu väga aktuaalsed, et inimesed võiksid oma loometegevust jätkata, saaksid kas või väikseidki plaane teha.

Milliseid soovitusi on teil praeguses kriisiolukorras jagada neile, kes kavatsevad oma projekti esitada maikuu taotlusvooru?

Kõik rahvusvahelised üritused on praegu suure küsimärgi all. Meie ei saa nende toimumise või ärajätmise üle otsustada, pealegi on need seotud transpordiküsimustega. Praegu eelistame tugevasti Eestis tegutsevaid muusikuid. Katsume edasi teha olulisi asju ja kindlasti algatada ka uusi asju. Teine külg: me ei tea, kuidas publik käitub ja kas julgetakse tulla. Kontsert koosneb ju ikkagi loomingust ja publikust, kes selle vastu võtab. Kindlasti on praegu see aeg, kus tuleb tegeleda enesearendusega.

Mida on praegu teada selle kohta, kuidas mõjutab eriolukord kultuurkapitali, eriti helikunsti sihtkapitali jagatava raha hulka?

Sellest oli juttu ka viimasel nõukogu koosolekul. Jah, inerts on tugev, nii et praegu maikuus jaotatava raha tuntavat vähenemist ette ei nähta, aga ilmselt tuleb see hiljem augustikuus. Kasiinod on ju kinni, alkoholimüügi statistika ja muud sellised andmed laekuvad kõik väikese hilinemisega ja selge on see, et tõusu ei tule. Nii et katsume siis seda hoida ja mõistlikult, samal ajal loominguliselt, kasutada.

Kuna paljud kevadised kontserdi- ja festivaliplaanid on lükatud sügisesse, siis paistab, et sügishooaeg tuleb tavalisest veelgi tihedam. Kas taotlejad peaksid arvestama, et sihtkapitalis on vahendite järele erakordselt suur nõudlus?
See on õige küsimus. Peale selle tuleb mõelda, et kui sügisel toimub iga päev midagi väga head, siis kas publik jõuab sinna tulla. Ootan väga mõistlikku planeerimist ja ka ürituste edasilükkamise otsuseid. Loomulikult tahavad kõik kohe korraldada, sest midagi on ära jäänud, aga tuleb mõelda rahalise poole ja publiku peale.

Kas olete veel helikunsti sihtkapitalis või kultuurkapitali nõukogus midagi tähtsat arutanud?
Ja, see koosseis oli nüüd, kui jaotasime veebruari taotlusvooru raha, koos teist korda, aga juba novembrikuu taotlusvooru arutades olime teinud kultuurkapitali nõukogule ettepaneku elutöötoetuse suurendamise kohta.
Kord kvartalis välja antav elutöötoetus on mõeldud meie väärikatele muusikutele. Enne oli see 770 eurot, tegime ettepaneku suurendada 1000 euroni ja see on praeguseks realiseerunud. Oleme lisanud ühe inimese elutöötoetuse saajate ritta, nüüd on toetuse saajaid 28. Igal juhul tuleb toetada neid, kes on nii palju panustanud meie muusikaelusse ja meie muusika arengusse.
Toetame alati ka noori. Meil on arvukalt õppestipendiume. Vahel tundub, et võib-olla isegi liiga palju, aga ehk siiski mitte, sest noored õpivad välismaal ja ega see neil kerge ole. Isegi selles voorus andsime õppestipendiume, kuigi paljudel on akadeemiline kalender sassis ja me ei tea, kuidas koolid käituvad, aga siiski on neil nüüd see toetus olemas. Kui nad on üksi välismaal, annab see vähemalt tunde, et nende peale mõeldakse ja nende tegevus on tähtis.
Oleks olnud veel igasuguseid mõtteid ja uusi algatusi - plaanid olid ju tehtud -, aga praegu tuleb plaane korrigeerida. Praegu on tähtis hoida kogu valdkonna motivatsiooni ja tekitada tunne, et inimesi toetatakse. Kuigi meil on ka palju üksi tegutsejaid, ei ole keegi üksi.

Allikas: Sirp, 23.04.2020 , autor Maria Mõlder.

Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta