Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp tunnustas eelmise aasta parimaid kultuuri- ja sporditegelasi 

15. detsembril anti hotellis Strand pidulikul auhinnatseremoonial üle Pärnumaa kultuuri- ja spordiauhinnad 

Aasta spordisündmus – Kalurihalli renoveerimine

2017. aastal lõpetas korvpalliklubi kaks aastat väldanud Kalurihalli renoveerimise. Uue sisu ja väljanägemise said pallimängude saal, võimlemissaal, olme- ja puhkeruumid.

Kavas on veel majutustingimuste parandamine, mis annab võimalusi juurde ka spordilaagrite korraldamiseks. Klubi rahaline panus objekti kaasajastamisele ja uuendustele on olnud märkimisväärne ~ 150 000 eurot. Kui siia lisada klubi liikmete vabatahtlik töö, siis tulemus on suurepärane. Pärnu linnas on taas spordibaas, kus võimalik harrastada mitmeid spordialasid. Kalurihalli (uue nimega Pauluse hall) taaskäivitamine sellel aastal on avardanud Vana-Pärnu ja Uus-Sauga elanike sportimisvõimalusi.

Aasta sporditegija – noor motosportlane Kevin Saar

Kevin Saar on noor, ambitsioonikas motokrossiga tegelev sportlane, kes 2017. aastal võitis Euroopa meistritiitli, olles esimene eestlane ja ühtlasi ka kõigi aegade noorim sportlane, kes selles klassis on suutnud meistritiitli võita. Lisaks on Kevin ka kolmekordne Eesti meister ja kahekordne Läti meister klassis Quad Open. Kevini meeskond on äärmiselt väike – tema pere, kes suudab piiratud eelarvega ära teha suuri asju.

Aasta kultuurisündmus – näitus „Rao Heidmetsa animamaailm“ Pärnu muuseumis

Tegemist on üle pika aja interaktiivse näitusega, mis Pärnus ja Pärnu muuseumis on eksponeeritud. Näitusel eksponeeriti pilte, objekte ja installatsioone nii tehtud kui veel tegemata filmidest. Autor tõestas, et animatsioon võimaldab ellu äratada kõik, mille peale vaid tulla. Külastajatel oli võimalus tutvuda erinevate animatsioonitehnikatega ning katsetada ka ise filmitegemise põnevat maailma. Näitusesaalis sai kaader-kaadri haaval luua liikuvat pilti ja seejärel kohe ka oma töö tulemust vaadata.

Regulaarselt korraldas Pärnu muuseum ka autorituure, mille läbiviijaks oli Rao Heidmets ise. Autorituurid osutusid populaarseks nii täiskasvanute kui ka laste ja noorte seas. Näitust külastati kokku üle 2 000 korra.

Aasta kultuuritegijad – Argo Juske ja Ulla Helin-Mengel

Argo Juske töötab kultuurivaldkonnas alates 1996. aastast. Kõik need aastad on olnud täis aktiivset tegutsemist ringijuhendajana, dekoraatorina, sündmuste korraldajana, mitmesuguste stsenaariumide väljamõtleja, uute ideede algataja ja elluviijana.

Möödunud aastal on Argo on andnud suure panuse  Eesti rahvamajade ühenduse tegevustesse, lüües kaasa tunnustusürituse Kaheksakand ja kultuurikonverentsi korraldusmeeskonnas. Samuti oli tema vabariikliku külateatrite festivali peakorraldaja Toris ning samas ka erivajadustega inimeste teatripäeva korraldaja. Seitsmendat korda teoksTorile iseloomulik kolmepäevane suvefestival Tori Ööd ja Päevad.

Ulla Helin Mengel on lõpetanud Viljandi Kultuuriakadeemia tantsuõpetaja erialal ja lisaks omandanud Tallinna Ülikoolis kunstide magistrikraadi koreograaf –lavastajana. Ulla on üks vähestest noortest Pärnu linna tantsuõpetajatest, kes tunneb tõsist huvi eesti rahvatantsu vastu. 2017. aastal oli Ulla Helin-Mengel XII noorte tantsupeo „Mina jään“ lavastusgrupi liige ja neidude rühmade liigijuht lavastaja.

Ta töötab rahvatantsuansambli Kajakas juures assistendi ja treenerina 3 rühma juures ning juhendab lasterühmi Rääma koolis. Koidula gümnaasiumis harjutab Ulla juhendamisel noorte segarühm „Inetu pardipoeg“. Ulla Helin-Mengel on just selline tantsuõpetaja, kes särab nii ise laval tantsides kui ka tantse õpetades.

Kultuuripärl 2017 – Ott Kilusk

Ott Kilusk on eesti keele ja kirjanduse õpetaja Pärnu Vabakoolis. Ta on aktiivne ja mitmekülgne, laialdaste kultuuriteadmistega ja väga suure lugemusega inimene.

2017. aastal võitis Ott Eesti Teatriagentuuri näidendivõistluse peapreemia näidendiga „Kirvetüü”.

Valdur Mikita populaarsetele tekstidele tuginedes, valmis Otil näidend „Midagi on viltu”, mille tõi Kurgja talumuuseumis vaatajate ette Tallinna Kammerteater. Lavastus osutus nii populaarseks, et seda mängitakse ka 2018. aasta suvel.

Samuti on 2017. aasta suvel Koidula muuseumi aias mängitud suvelavastuse „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola” dramatiseering Ott Kiluski sulest. Sedagi Endla teatri lavastust mängitakse tuleval suvel uuesti.

Ott Kilusk on ansambli Kümme Minutit Hirmu kunstiline juht, tekstide ja viiside autor.

Pärnumaa maakondlik elutööpreemia – sõudetreener Mihkel Leppik

Mihkel Leppik on Eesti sõudesporti arendanud enam kui pool sajandit. Juba 1951. aastal alustas ta iseseisvat treeningtööd, pannes aluse Pärnu sõudmise suurtele medalivõitudele.

Leppiku juhendamisel on Räämale ehitatud kaks sõudebaasi. Mihkel Leppiku kaasalöömisel valmis 1981. aastal Mäe tänavale tol ajal ainulaadne sõudmise sisebassein, mis sai paljudeks aastateks peamiseks treeningrajatiseks tulevastele maailmanimedele – Jüri Jaansonile, Tõnu Endreksonile, Andrei Jämsäle jt.

Mihkel Leppiku teeneid riigi sõudespordi edendamisel hinnati 1967. aastal teenelise treeneri aunimetusega. Lisaks pälvis ta 1990. aastal NSV Liidu teenelise treeneri tiitli. Leppik oli Eesti parim treener 1989. ja 1990. aastal, mil tema õpilane Jüri Jaanson murdis maailma absoluutsesse tippu. 1994. aasta 24. veebruaril omistati talle aastakümnete pikkuse teeneka töö eest Pärnu linna üks kõrgeimatest tunnustustest – vapimärk. Tema hoolealustest on silmapaistvaimad Sydney ja Pekingi olümpiamängude hõbemedalist Jüri Jaanson ning Pekingi ja Rio medalimees Tõnu Endrekson. Lisaks leiab tema teenekaimate õpilaste nimistust kolmekordse Euroopa meistri Aino Pajusalu, Barcelona OMi neljandad Roman Lutoškini ning Priit Tasase, Montreali olümpialase Tiit Helmja, U23 MMil kaheksapaadil kulla võitnud, Artur Maieri, Andrus Sabiini, Martin Absaloni, Sten Villmanni jpt.

Sõudmine on olnud Mihkel Leppiku elutöö. Mihkli panuseta vaevalt et Pärnu ja Eesti sõudespordi medalite lugu ette oleks võimalik kujutada.

Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa elutööpreemia – Pärnu linnaorkestri kauaaegne peadirigent Jüri Alperten

Jüri Alpertenil täitus sellel aastal 60. eluaastat ja ta on olnud Pärnu Linnaorkestri peadirigent 19 aastat. Alperten on juhatanud paljusid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis jm. Ta on dirigeerinud rohkem kui 40 lavateost, nii oopereid, ballette kui ka operette.

Ta on olnud Rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985, peadirigent aastail 2002–2004, Eesti Muusikaakadeemia sümfooniaorkestri peadirigent aastail 1994–2000 ning Pärnu Linnaorkestri peadirigent aastast 1998 kuni 2017. Lisaks sellele on Jüri Alperten olnud alates 1993. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri dirigeerimise pedagoog. Tema töö muusikutega on alati olnud erilise positiivse auraga. Orkestrandid armastavad teda ja sellest armastusest ei saagi sündida muud kui ilus muusika. Jüri Alperten on pälvinud aastatel 1997 ja 2002 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Aastal 2009 tunnustas Eesti riik Jüri Alperteni Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Aastal 2014 tunnustas Pärnu linn Jüri Alperteni Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinnaga tulemusliku töö eest Pärnu Linnaorkestri peadirigendina. Ja nüüd on ka Pärnumaa ekspertgrupil suurpärane võimalus teda tänada elutööpreemiaga Pärnu linnaorkestri näo kunstilise kujundamise eest.

Meie missioon

Toetame kultuuri ning kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu

Loe rohkem Kultuurkapitali kohta